Eestis hakkavad veekogud jäätuma hilissügisel, novembris. Külma talve korral püsib jää kuni varakevadeni, märtsini. Sel perioodil liiguvad inimesed jääl – uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jää korral ületatakse jääd isegi autodega. Sellesse perioodi jäävad ka kahjuks õnnetused, mis toimuvad veekogudel.
Statistika järgi toimuvad jäätunud veekogudel õnnetused just sügiseti ja kevadeti ehk perioodil, mil jää on nõrk. Paljud samalaadsed õnnetused jääksid toimumata, kui inimestel oleks baasteadmised jää tekkimisest ja olemusest.
Ära lase purjus sõpra vette! Kui jood, ära uju!
Veekogu ääres viibides on oluline meeles pidada, et ujumine ja alkohol ei käi kokku. Seetõttu on väga oluline oma sõpradel ja lähedastel veekogu ääres viibides silma peal hoida – ära lase neid purjus peaga vette. Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja vajadusel sekkuksid, keelates alkoholi tarvitanud inimesel vette minna.
Eelmine aasta kujunes taasiseseisvumise aja üheks suurima veeõnnetuste arvuga aastaks. 2021. aastal hukkus veeõnnetustes 60 inimest, ainuüksi juulis 15 inimest. Ka 2020. oli uppunute arv väga kõrge – 58 inimest. Üle poolte uppunutest olid joobes. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning ohver läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Veekogudel tegevuste (suplemine, kalastamine, paadisõit jmt) tõttu uppus rekordarv inimesi – 41.
Enamusel juhtumistest oleks keegi kaaslastest võinud õnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud.
Perega rannas olles tuleb meeles pidada, et kuni 4-aastaseid lapsi ei tohiks veekogu lähedal haardeulatusest kaugemale lasta kuna väikelapsed võivad vette joosta silmapilkselt. Suurematel lastel, kes omapäi vees käivad on oluline koguaeg silm peal hoida. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiirelt.
Kuigi täispuhutavad ujumise abivahendid võivad tunduda kasulikud ja toredad, siis tegelikult on kõikvõimalikud täispuhutavad veemänguasjad ja abivahendid ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja ootamatult õhust tühjaks minna. Samuti võivad lapsed sügavasse vette kandunud asju ära tooma minnes ohtu sattuda. Ujumisrõngas võib tegelikust ujumisoskusest vale arusaama tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta.
Ära mine nõrgale jääle!
Eestis hakkavad veekogud jäätuma hilissügisel, novembris. Külma talve korral püsib jää kuni varakevadeni, märtsini. Sel perioodil liiguvad inimesed jääl – uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jää korral ületatakse jääd isegi autodega. Sellesse perioodi jäävad ka kahjuks õnnetused, mis toimuvad veekogudel.
Statistika järgi toimuvad jäätunud veekogudel õnnetused just sügiseti ja kevadeti ehk perioodil, mil jää on nõrk. Paljud samalaadsed õnnetused jääksid toimumata, kui inimestel oleks baasteadmised jää tekkimisest ja olemusest.
Ära lase purjus sõpra vette!
Kui jood, ära uju!
Veekogu ääres viibides on oluline meeles pidada, et ujumine ja alkohol ei käi kokku. Seetõttu on väga oluline oma sõpradel ja lähedastel veekogu ääres viibides silma peal hoida – ära lase neid purjus peaga vette. Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja vajadusel sekkuksid, keelates alkoholi tarvitanud inimesel vette minna.
Eelmine aasta kujunes taasiseseisvumise aja üheks suurima veeõnnetuste arvuga aastaks. 2021. aastal hukkus veeõnnetustes 60 inimest, ainuüksi juulis 15 inimest. Ka 2020. oli uppunute arv väga kõrge – 58 inimest. Üle poolte uppunutest olid joobes. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning ohver läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Veekogudel tegevuste (suplemine, kalastamine, paadisõit jmt) tõttu uppus rekordarv inimesi – 41.
Enamusel juhtumistest oleks keegi kaaslastest võinud õnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud.
Vaata lisaks: Selgroog.ee
Avalik valvega rand on kõige parem valik, sest:
•Ranna territoorium on hooldatud ja veekogu põhjast eemaldatakse sinna sattunud ohtlikud esemed;
•Vettehüppe tornid on kontrollitud, põhi turvaline ja sügavus piisav;
•Ujumisala on märgistatud poidega ja seda valvatakse;
•Vetelpäästjad näevad nii vees kui kaldal olevaid ohte ja aitavad õnnetusi ära hoida;
•Päästjad ja kiirabi teavad avalike randade asukohti ja pääsevad õnnetuse korral sinna kiiresti ligi;
•Lipud näitavad, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobivad.
Vaata lisaks: Avalikud supluskohad ja suplusvee ohutus
Vaata ka avaliku ranna infolehte SIIT
Lastega rannas
Perega rannas olles tuleb meeles pidada, et kuni 4-aastaseid lapsi ei tohiks veekogu lähedal haardeulatusest kaugemale lasta kuna väikelapsed võivad vette joosta silmapilkselt. Suurematel lastel, kes omapäi vees käivad on oluline koguaeg silm peal hoida. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiirelt.
Kuigi täispuhutavad ujumise abivahendid võivad tunduda kasulikud ja toredad, siis tegelikult on kõikvõimalikud täispuhutavad veemänguasjad ja abivahendid ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja ootamatult õhust tühjaks minna. Samuti võivad lapsed sügavasse vette kandunud asju ära tooma minnes ohtu sattuda. Ujumisrõngas võib tegelikust ujumisoskusest vale arusaama tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta.