Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab sinu pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi. −Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele. −Iga päev mitte kasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt. −Uuenda varusid regulaarselt. −Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi.
Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel.
Erinevaid kriisiks valmistumise infomaterjale leiab SIIT.
Loodusjõude ei ole võimalik vältida, kuid ohte arvesse võttes ja õigesti käitudes saad kaitsta ennast ja oma lähedasi. Eestis puutume sagedasti kokku tormide ja pakasega. Paratamatult häirivad need meie argirutiini ja võivad vahel seada ohtu ka meie elu ning vara. Selleks, et loodusjõudude tekitatud kahjud oleksid võimalikud väikesed tutvu päästeameti soovitustega.Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi nendeni jõuab! 2019. aastal koostati käsiraamat, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega.
Kriisiks valmistumise meelespea
Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab sinu pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi.
−Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele.
−Iga päev mitte kasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.
−Uuenda varusid regulaarselt.
−Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi.
Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel.
Erinevaid kriisiks valmistumise infomaterjale leiab SIIT.
Põhjalikud käitumisjuhised kriisiolukorras tegutsemaks
Loodusjõude ei ole võimalik vältida, kuid ohte arvesse võttes ja õigesti käitudes saad kaitsta ennast ja oma lähedasi. Eestis puutume sagedasti kokku tormide ja pakasega. Paratamatult häirivad need meie argirutiini ja võivad vahel seada ohtu ka meie elu ning vara. Selleks, et loodusjõudude tekitatud kahjud oleksid võimalikud väikesed tutvu päästeameti soovitustega.Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi nendeni jõuab! 2019. aastal koostati käsiraamat, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega.
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks (eesti keeles)
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks (vene keeles)
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks (inglise keeles)